Puhkuste seaduspärasus

suviPuhata on alati tore olnud. Lastetuna olid paaripäevased spa puhkused väga lõõgastavad ja oli võimalik täitsa vabalt kasvõi terve päeva lihtsalt lebada. Alustuseks peale ärkamist rahulikult ärgata (loe pikutada) ning siis restoranis rahulikult einestada. (Munapuder on ju hotelli juures parim osa) Seejärel oli tarvilik toas natuke leiba luusse lasta (loe pikutada), sest ilmselt pidi restorani jõudmiseks treppe kasutama. Kui lõpuks ujuma ja saunatama jõudsid, siis olidki juba kokteili välja teeninud jne.
Lastega näeb kõik hoopis teisiti välja. Enne kui üldse minekuplaan tekib, tuleb uurida kas hotellis on olemas mängunurk, lastesõbralik menüü, millised on teiste lastega käijate kogemused jne. Varem piisas heast pakkumisest ja aega läks nii palju kui kulub naisel koti pakkimisele. Ja pakkimine lastega peres on juba omaette ooper.
Kohale jõudes loed esmalt mis kellast saab süüa. Varem vaatasid sa loomukikult mis kellaNI saab süüa ja panid kella pool tundi ennne selle aja lõppu kella helisema. Nüüd sa kella enam muidugi ei vaja, sest sul on ju lapsed. Lastega hotellis süües kehtivad kõik samad reeglid mis kodus. (Kohvi jahtumine jne)
Ja kui keegi spaatajatest pole täiesti juhuslikult vahetult enne reisi haigestunud, siis on selleks viimane “võimalus” kohal olles. Kui üks laps on juba saabudes nohus, siis on veel hästi, sest üks laps saab vähemalt ujuda. Kui saabudes oli ühel lapsel kõhugripp, siis on täiesti loogiline, et lõpuks on kõik kolm peret kõhugripis. Kui ühel lapsel tekib ja kaob palavik, siis sa ei muretse. Pabistama hakkad alles siis, kui üks laps on loid ja oksendab ja teisel on ainult kõht lahti ja lennuni on 5 tundi aega.

Kõige tähtsam on põhjalik ettevalmistus. Pakin kaasa enam-vähem kõik, mis tundub, et võiks vaja minna. Lastele riideid nii palju, et iga kohvri sisu vaatav mees arvab, et sõidame vähemalt kuuks ajaks reisile. Apteegikraamiga liialdan ka alati, sest ilmselgelt tekib palavik ainult siis, kui kraadiklaasi ja palavikurohtu kaasas ei ole. Samuti kui ma ükskord kõhurohud maha jätsin, siis olid just kõigil kõhud lahti. Nii et iga rohu, mida ma koduses apteegis pakkides “märkan”, võtan kaasa “parem karta kui hiljem kahetseda” põhimõttel. Mänguasju meie eriti kaasa ei võta. Neil pole paraku võõras keskkonnas menu. Pigem mängitakse hotellitoa telefoni või uksekaardiga. Küll aga on kindlasti vaja autosse tegevusi – DVD-mängija, joonistustahvel, lastelaulude plaat, mõned raamatud (valin sellised, mis on mõne aja “peidus” olnud) ja söök/jook.
Ettevalmistuse all mõtlen ma ka sõna otseses mõttes reisi peas läbi mängimist. Näiteks kuidas saada lennujaamas autost välja kaks last (neist üks mitte veel käiv), kolm kohvrit ja käru. Samuti kes millal ja kuhu pargib auto. Või oleks lihtsam takso tellida? Peab esmalt uurima, kas keegi pakub autot, mis mahutab kaht turvatooli ja kogu muud kraami. Buss? Kui juba autost väljumise asi juhtme kokku ajab, siis on lihtsam koju jääda, et mitte enne sihtkohta jõudmist närvivapustust saada.

Teine väga oluline faktor reisi õnnestumiseks on positiivne meel ja teadmine, et poest saab kõiki asju osta. Kogu võimaliku pabina, muretsemise ja ebakindluse püüavad lapsed lennult õhust kinni.
Kõik minu antud nipid asjade kaasa tassimise kohta kehtivad muidugi auto ja hädapärast ka lennureisil. Lennureisil tuleb rohkem rõhku panna asjade poest ostmisele. Kuidas käiakse väikeste lastega rattamatkadel ja bussireisidel jääb mulle arusaamatuks. Ilmselt nii, et lapsed on nädala vanaema juures 🙂

Vanasti oli mul suur kirg endale kõiksugu vajalikku ja ebavajalikku suuremas koguses kaasa pakkida. Kuna päris kõik enam kaasa ei mahu, siis saan nüüd enda kiiksude arvelt laste asjadele ruumi. Nagunii mees alati pahurdab ja küsib kohvreid autosse tirides mitu telliskivi ma kaasa pakkisin. Mingil väga imelikul kombel olen ma kõigest hoolimata õppinud uutmoodi puhkustel ka puhkama. Kindlasti on selleks aega ja kogemust vaja. Ja oma ettekujutlusest ideaalsest puhkusest lahti lasta.
Lapsed on ju meie elu lilled nagu mu abikaasa tavatseb tihti öelda.

Meeldis? Jaga seda ka sõpradega!Share on FacebookShare on Google+Tweet about this on TwitterEmail this to someonePin on PinterestShare on Tumblr

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga