Laps trenni: uisukool

Siiani pole me väga siin blogis käsitlenud trennide teemat, kuid äkki peaks. Sobiva trenni valik võib olla pikk ja keeruline protsess ja isegi kui sobiv trenn on leitud, siis alati ei saa vanemad koheselt aru, millega nad ennast seovad. Lapse trennipanek tähendab perele uusi logistilisi väljakutseid, uusi kulutusi ning mõnikord ka võimalust panna proovile oma kohusetunne ja püsivus. Paar nädalat tagasi jõudsime sõbrannaga järeldusele, et kui me kunagi oleks mõnd oma trenni nii kohusetundlikult ja suure pühendumusega oleks võtnud kui nüüd laste oma, siis oleks meie füüsiline vorm ikka vägagi suurepärane 🙂

Aga üldistamisest ei ole kasu ja püüakski siia blogisse nüüd tuua konkreetseid teadmisi erinevate trennide kohta. Ja kuna ise olen üsna suure oma vähestest vabadest hetkedest veetnud viimase aasta jooksul Škoda (endine Premia) jäähallis, siis algatuseks tutvustaksin teile sellist ala nagu iluuisutamine.

Siinkohal tahaks märkida, et minu teadmised antud valdkonnast on hetkel veel küllaltki pinnapealsed – alustasime treeningutega septembri lõpus ning mu mõlemad lapsed käivad hetkel algajate rühmas, mida juhendab “Tähed jääl” võitja Julia Abolina. Olen rääkinud emadega, kelle lapsed on mitu aastat uisutamisega tegelenud ja saan aru, et avastamisrõõmu (ja ka kulutusi) on veel palju ees. Aga kuna ma eeldan, et seda postitust satub lugema eeskätt lapsevanem, kes otsib oma lapsele sobivat trenni, siis vähemalt esimesi väljakutseid oskan ma nüüd küll päris hästi kirjeldada.

Kui praegusel hetkel mult küsida, et miks peaks lapse iluuisutamise trenni panema, siis oleks häid põhjuseid palju – iluuisutamise trenn annab lapsele väga hea füüsilise koormuse, suurendab paindlikust, tasakaalu ja lisaks tundub, et jäähalli õhk ka kuidagi hästi tervisele mõjub – sel talvel meid palju vähem viiruseid kimbutas kui varasematel aastatel. Kui alustasime uisutrenniga, siis tegelikult oli põhjus palju pragmaatilisem – olin juba tütart püüdnud lasteaias mitmetesse trennidesse saata, kuid talle miski ei pakkunud huvi. Sattusime eelmine talv paar korda Nõmme liuväljale ja kuna tundus, et uisutamine meeldib ka mu iseteadlikule printsessile, siis seetõttu otsustasingi sügisel katsetada uisutrenniga ja hea meel on näha, et mõlemad lapsed treeningutes hingega asja juures.

Erinevatel uisukoolidel on erinevad programmid, kuid Rocca al Mare uisukoolis, kus meie käime on algajatele 2 treeningut nädalas jääl ja üks treening saalis. See tähendab, et kui varasemalt olid vähemalt laupäeva ja pühapäeva hommikud sellised mõnusad ajad, kus sain rahulikult omas tempos toimetada, siis nüüd on vaiksed laupäevahommikud muutunud nostalgiliseks unistuseks. Samuti on nii mõnigi kord kripeldama jäänud, et pean loobuma huvitavatest üritustest ja selle asemel istuma lihtsalt tunnike kuskil klaasseinaga kohvikus ja oma aega surnuks lööma. Aga ma tunnen ennast – kui ma juba korra rütmi käest lasen, siis hakkab asi ainult allamäge minema ja seetõttu ongi uisutrenni ajad mul kalendris juba suve alguseni punasega ära märgitud.

Kui nüüd rääkida lapse vanusest, siis uisutrenni on oodatud lapsed alates  4-ndast eluaastast, kuid oodatud on ka koolilapsed. Uisutamisoskus ei ole vajalik – enamus uusi tulijaid tegeleb esimene trenn sellega, et püsti seista, kuid juba paari tunni pärast sõidetakse juba rõõmsalt ringi.

Trenni valikul arvestada ka rahalise poolega. See on  uisukooli suurimaks miinuseks –  trennitasu on küllaltki krõbeda hinnaga. Näiteks sel aastal on Rocca al Mare uisukoolison hind ühele lapsele, kes käib 2 korda jääl ja 1 kord saalitrennis nädalas 100EUR/kuu. Igale järgnevale pereliikmele on juba hind järjest soodsam, kuid paratamatult on summa, mis aastas ainuüksi trennihinnaks kujuneb päris suur. Lisaks tuleb arvestada igasuguse lisavarustusega – eeskätt siis uisud, kuid vaikselt koguneb ka muud varustust nagu vetthülgavad kindad, soojad fliisid, kleidid ja palju muud.

Stressi toob ka asjaolu, et juba paari nädala pärast on uisukoolis eksam – ehk siis juba 4/5/6 aastased peavad hakkama treenerite ees näitama, et kui hästi nad harjutusi oskavad ja vastavalt sellele neid siis jagatakse edasi rühmadesse. Kuna enda eesmärgiks ei ole lapsi treenida olümpiakoondise kandidaatideks, siis eelistaks veidi rahulikumat ja stressivabamat tempot, kuid samas hetkel lapsed ei kurda ja loodetavasti see “eksam” on reaalsuses leebem, kui mõista antakse.

Kokkuvõtteks võin öelda, et endal on hea meel, et selle uisukooli läksime. Ma ei arva, et lapsi tuleks üle arendada, kuid paar tundi nädalas treeningut ei tee kindlasti kahju ja talvisel pimedal ajal, kus õue minemine on raskendatud õhtusel ajal, on selline trenn ka kohaks, kus lapsed oma üleliigse energiavaru saavad ära kulutada.

__________________________________________

NB! Kui mõni lugeja tunneb, et tahaks kirjutada ka oma kogemustest mõne lapse trenniga, siis palun andke endast märku diana@look4care.com.

( Foto: http://www.ohtuleht.ee/498316 )

Meeldis? Jaga seda ka sõpradega!Share on FacebookShare on Google+Tweet about this on TwitterEmail this to someonePin on PinterestShare on Tumblr

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga