Kas saame lapsi oma emadele?

Ema sõpradega väljasEks ikka nii, et emadel peale lapse saamist elu muutub.Ema veedab enamiku aja kodus ja ei ole enam võimalik niipalju ringi rännata. Vahel on see vajalik, pidevalt kodus olles on lihtne sattuda liiga sügavasse rutiini ja võime iseennast hoopiski unustada. Ema vajab aega iseendale, et saada korraks eemale kogu sellest beebi-  ja mähkmemaailmast.

Õhtusöök sõbrannadega, eriti hea oleks, kui sellistega, kelle ei ole lapsi, mõjub hästi. Tean seda omast käest. Tunnen end koju minnes kohe nagu laetud patarei. Mulle meeldib olla oma lapsega koos niipalju kui võimalik ja väga tihti ma kauaks ära ei kipu, eriti öötundidel. Mu elukaaslane on parim isa, keda oma lapsele tahta ja ei oleks probleemi last temaga jätta.

Ema, kellele helistada ja appi kutsuda, mul ei ole. Küll aga ämm, kes lahkesti alati vajadusel appi tuleb. Paljud ei saa aru sellest, et ma ei tahagi minna reede öösel kuskile baari purjus inimeste kära sisse, kui mu kodus on üks  armas pisike moosinägu ootamas. Tema jaoks on ema siiski kõige olulisem. Ei ole vanaema ega ka isa võimelised asendama ema.  Lapsed on ju nii lühikest aega pisikesed ja ei tahaks hiljem tõdeda, et palju sellest ajast veetis mu lapsega keegi teine.

Mis minu jaoks kummaline ja isegi üsna ärritav on, et osad emad, kellel endal kodus väike laps, ei pea valeks igal nädalavahetusel baarides/ööklubides käimist.  Laps vanaema  juurde ja ise muretult  sammud ööklubi poole. Kui ma ise oleks kuulnud, et mu ema pani mind beebina õhtuti magama ja ise läks veinipokaal või kokteiliklaas näpus tantsupõrandale, siis paneks see mind küll mõtlema.

Väike inimene, kes usaldab siin maailmas täielikult vaid ühte inimest – oma ema, jäetakse nii ebaolulise asja pärast tundideks kellegi teisega. (Ma pean silmas siin pidevat käimist, mitte aeg ajalt mõistuse piires) Kas me saame lapsi selleks, et meie emad või sõbrannad neid kasvataks? Muidugi tahavad vanaemad lastega olla, ka minu laps on vahel vanaemaga kahekesi, aga kindlasti ei juhtu see öötundidel enne kui laps piisavalt suur.  Ma ei ole kunagi aru saanud ööklubide fenomenist ja eriti ei mõista ma seda nüüd, kui olen ema. Tahtsin last endale, mitte kellelgi teisele.

Meeldis? Jaga seda ka sõpradega!Share on FacebookShare on Google+Tweet about this on TwitterEmail this to someonePin on PinterestShare on Tumblr

  2 comments for “Kas saame lapsi oma emadele?

  1. Merle
    15.05.2013 at 13:44

    101% nõus! 🙂

  2. BrokenDoll6
    15.05.2013 at 15:30

    Ma olen sinuga päri kuni selle lauseni “Kui ma ise oleks kuulnud, et mu ema pani mind beebina õhtuti magama ja ise läks veinipokaal või kokteiliklaas näpus tantsupõrandale, siis paneks see mind küll mõtlema.”
    Kui lapse ema käib oma akusid laadimas lapse une ajast ning laps saab ärkvelolles veel rõõmsama emaga koos aega veeta, siis mina oleks ainult õnnelik, kui mu ema niimoodi teeks!
    Panengi lapse magama, lähengi tuulutan paar tundi väljas, tulen lapse ärkamiseks tagasi. Mina olen õnnelik, laps on õnnelik! Kasvõi iga päev! (Mitte et ma ise käiksin, aga teoorias ma pigem pooldan seda, kui et olen vastu!)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga