Asjad, millest oleks keegi võinud varem rääkida: Noore Ema mentaliteet

Noor EmaHiljuti üht oma tuttavat värsket ema vaadates tabas mind minutis mitu deja-vu tunnet. Ja ühtlasi kergendus. Ma pole enam Noor Ema!

See on meeleseisund, mil pole tegelikult vähimatki seost vanusega, ja ma ausalt öeldes ei kadesta seda üldse. Ilmselt pole seda seisundit võimalik ennetada. Ma ei tea, kas üldse on olemas naisi, kes said lapsed ilma seda perioodi läbi tegemata? Mina igatahes ei saanud.

Enne laste saamist olin ma üks piisavalt egotsentriline ja külma kõhuga noor inimene, kes väga palju ei hoolinud sellest, mida minust peeti või arvati. Ma tundsin, et pean elama oma elu ja ajama omi asju nii nagu mul tarvis on. Kõik vead tuleb kõigil ise teha.
Mu enesekindlus kadus sealt, kus tuli saada Emaks. Ma oskasin suurepäraselt toime tulla kõige sellega, mis puudutas mind ennast, kuid Minu Laps oli miski, mille suhtes ma ükskõikne olla ei osanud.

See on tegelikult kurb, kui kergelt mõistame me hukka teiste inimeste valikuid. Liiga noor või liiga vana, et olla ema. Liiga vähe või liiga palju lapsi. Liiga vastutustundetu või liiga karm. Rikkus oma elu ära, mis teha!

Ühtäkki olin ma nagu satelliidisignaali vastuvõtja ja võimendi ühes isikus. Kõik vihjed, kõik otse ja seljataga ütlemised. Ja kõik need asjad, mida ei öeldud ega mõeldud, kuid mille ma välja suutsin mõelda. Noorukese ema stereotüüp ei aidanud mu emaliku enesekindluse tõusule kuidagi kaasa. Lugesid isegi need inimesed, kellest mul muidu sooja ega külma pole. Mul tekkis rumal komme iga asja pärast vabandada, sest ma pidasin pisemaidki asju märgiks sellest, et mina, vanemama, ei saa hakkama.

Mingi osa ebakindlusest oli aga osa sellest, et ma polnud kindel, kuidas olla ema. Emad ju teadupärast teavad kõike. Aga mida sa tead, kui sa teed kõike seda elus esimest korda läbi? Ja raamatutarkus ei ole sama, mis päriselu.

Abi peab oskama küsima, aga selle palumisega kipub olema see mure, et kui sa juba kord nõu küsid, arvatakse, et sa soovid seda kõikjal. Ja need vähesed asjad, milles sa oled suutnud oma uurimustöö, loogika ja sisetunde najal enesekindluse luua, seatakse kahtluse alla. Mõni ime siis, kuidas noored emad foorumites üksteist armutult tümitavad vastanduvate põhimõtete pärast. Või, et mõni on võtnud mingi seisukoha lihtsalt, et olla selles üheski asjas Omal Seisukohal.

Nüüd, mõni aasta hiljem, on Noore Ema perioodile naljakas mõelda. Kuidas on võimalik, et see olin mina? Või kuidas on võimalik, et sellest on möödas vaid viiv? Nüüd ma tean, et minu väärtust emana ei vähenda mähkmelööve või ostmata jäänud kultusmänguasi. Nüüd on  mu sees päris enesekindlus võtta vastu otsuseid. Kuid on ka enesekindlus paluda nõu või abi.

Noore Ema perioodist välja kasvamine ei tähenda seda, et kõik on nüüd selge ja lihtne. Et raskeid olukordi ei saabu. Või, et oled teistest targem. See tähendab, et sa aktsepteerid end emana isegi siis kui mõnikord eksid. Ja momendil, mil me võime sellest Noore Ema mentaliteedist lahti lasta, muutub kõik lihtsamaks. Superemasid ei ole olemas. Päriselt.

Meeldis? Jaga seda ka sõpradega!Share on FacebookShare on Google+Tweet about this on TwitterEmail this to someonePin on PinterestShare on Tumblr

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga