Kas ja kuidas last kooliks ette valmistada?

Kooliks ettevalmistumine Minult on ikka ja jälle küsitud, mismoodi lapsega kooliks valmistuda. Kui seda küsitakse mõni kuu enne kooli algust, siis soovitan lapsega nautida suve, käia koolimajaga ja õpetajaga tutvumas, osta koos koolitarbeid, harjutada turvalist kooliteed.

Kui koolini on veel küllalt aega, siis võib nii mõndagi kasulikku ka kodus koos lapsega teha, sest väikesed lapsed on aktiivsed õppijad. Isegi 4-aastane  võib esitada küsimusi, millel on sügav tähendus: „ Miks taevas alla ei kuku? Kuidas tammepuu tõru sisse mahub ?”   Kasutades ära lapse loomulikku uudishimu, saame me  hakata looma eeldusi tulevikuks, koolis edukaks toimetulekuks.

Rangelt , enne koolijütsiks saamist, laua taga istumist ja kirjatarkuse omandamist, ma niiväga oluliseks ei peagi. Tähtsaim on  positiivne suhtumine õppimisse ja ümbritsevasse, lapse soov endaga ning ülesannetega toime tulla.

Hea, kui laps on koolimineku hetkeks nii tugev, et  suudab kanda rasket koolikotti, on  piisavalt vastupidava tervisega ,  saab hakkama eneseteenindamisega .Ja on nii hea suhtleja , et mängib toredasti eakaaslastega, oskab küsida nõu ja abi kui seda vajab, oskab kuulata ja vastavalt sellele reageerida, end arusaadavalt väljendada.

Mulle tundub, et kõige enam muretsetakse aga enne kooli hoopis lapse  vaimse valmisoleku pärast: kas laps loeb piisavalt hästi, arvutab 20 piires, tunneb kujundeid …

Jah, lugeda oskav laps saab eelduste kohaselt koolis ka teiste ainetega kenasti hakkama. Aga kas on mõttekas lapsi ette õpetada niivõrd palju, et ta küsimise peale vuristab ette tuntud kirjanike nimed, ruumilised ja tasapinnalised kujundid, riikide pealinnad ?

Päris kole, kui kooli minnes avastab laps, et seal on igav , kõike on kodus juba harjutatud ning „kogu rõõmuks“ jääb vaid kaasa kulgeda. Ka õpiharjumused ei ole nii kerged tekkima. Mida  teha, et kool pakuks rõõmu , laps saaks seal hästi hakkama ja tunneks , et ta peab ka veidi pingutama, et  häid tulemusi saada?

Mõned ideed mida saaks lastega teha kodus, et õppimine ei oleks tüütu ja hirmutav, vaid mänguline ja põnev:

  • Igapäevane teadlik suhtlemine : Kõige loomulikumalt areneb laps tegutsedes koos oma perega, igapäevaseid toimetusi tehes. Laste küsimuste ja mõtete kuulamine on lähendav tegevus kogu perele. Oma küsimustele vastuseid saades tekib üha uusi küsimusi.
  • Raamatute lugemine : Igal lapsel võiks olla võimalus kuulata  muinasjutte ja lasteraamatuid. Ema hellalt loetud unejutud ning isa lõbusad seiklusjutud arendavad sõnavara  ja keelelist võimekust.
  • Käelised tegevused : Voolides, rebides, lõigates, värvides ei arene vaid lapse peenmotoorika, vaid ka loogiline mõtlemine, kõne . Kõige toredamad mängud on need, kus saab aidata ema söögi tegemisel, pesta nõusid või panna väikseid makarone pudelisse ja purkidesse.
  • Matkad ja jalutuskäigud loodusesse ning teised sportlikud tegevused : Õues tuleb jõud ja tervis, laps õpib märkama kõike elavat enda ümber ning seda ka hoidma. Tore on ajada mööda muru palli taga, vahepeal ISE kinni siduda lahti tulnud kigapaelad ning tunda ära eemal lendav pääsuke.
  • Nuputamismängud : Vahvad tegevused pikkadel autosõitudel ning vaiksetel õhtutundidel. Mitu L-tähega algavat looma sa tead? Mõtle, mis neist asjadest ei kuulu hulka: kampsun, kleit, saabas, pluus?
  • Lugemismängud : Kui etteloetud raamatud on tekitanud huvi ka ise lugemisega hakkama saada, siis sissejuhatuseks on sobivad lugemismängud: segipaisatud tähtedest sõnade koostamine, tähtederägastikust sõnade otsimine. Lasta lapsel poes ja kodus toiduainete pakkidelt lugeda, millega tegu ning kinnitades magnetiga külmikule  lõbusaid tervituslauseid ja meeldetuletusi, areneb lugemisokus ilma sunnita.

Kõiki neid tegevusi tehes kinnitame me lapsesse usu , et õppida ja millegagi hakkama saada on tore!

Meeldis? Jaga seda ka sõpradega!Share on FacebookShare on Google+Tweet about this on TwitterEmail this to someonePin on PinterestShare on Tumblr

  1 comment for “Kas ja kuidas last kooliks ette valmistada?

  1. Lili
    03.09.2014 at 18:34

    kahjuks on meie kooliprogrammid juba nii paika pandud, et laps peab enne kooli minekut lugeda oskama, võite ju rääkida välismaailma kombel, et peaasi, et laps seltsib ja oskab teistest lugu pidada, jah väljaspool Eestit see toimib, sest seal on kooliprogrammid lapsesõbralikud

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga