Samasoolised klassid – plussid ja miinused

Samasoolised klassidOlen viimasel nädalal osalenud väga põnevas diskussioonis oma koduvalla lehel, kus on teemaks olnud meie kohaliku kooli samasoolised klassid. Kusjuures isegi peale 100 kommentaari ei ole mingit konsensust saavutatud ning arvatavasti jätkub see veel pikalt. Ja kuigi oma hinges ja erisoost kaksikute emana vastandun tegelikult sellele ideele, siis otsustasin emotsioonid kõrvale jätta ja teha internetis põhjalikum taustauuring antud teemale. Ja panekski siia kirja, siis poolt ja vastuargumendid, mis taolistes diskussioonides kõige sagedamini esile kerkivad. Ja kuna teema on minu jaoks aktuaalne, siis kommentaaridesse on väga oodatud vanemate kogemused taoliste klassidega 😉

PLUSSID

  • Kuna alguses poistel areng aeglasem, siis on samasoolises klassis vähem stressi ning seega motivatsiooni rohkem.
  • Tüdrukud pööravad põhikoolis liiga palju tähelepanu vastassoole ning samasoolises klassis on nende tähelepanu rohkem õpetajal.
  • Tüdrukud eelistavad rohkem arutelu ja poisid katsetamist – seega eriklassides saab paremini just antud soole sobivat õpet kohandada.
  • Poisteklassides väiksem väljalangevus
  • Klassis stabiilsem mikrokliima

MIINUSED

  • Kool peaks õpetama ka sotsiaalseid oskuseid ning eriklassides ei teki oskust vastassugupoolega koos töötada.
  • Poisteklassides peaks olema meesõpetajad, kuid Eestis ei ole väga palju meessoost algklasside õpetajaid.
  • Ainult soo põhjal jaotamine ei ole õige – on erinevaid poisse ja tüdrukuid ning ei saa teha üldistust.
  • Hetkel on Eestis niikuinii probleeme soolise võrdõiguslikkusega ning sellised samasoolised klassid kinnistaks seda veelgi.
  • Tüdrukuteklassis kipub tekkima rohkem intriige ja “ussitamist” ning poisteklassi ei suuda paljud keskealised naisõpetajad korralikult hallata.

Kindlasti on neid argumente veel ja samas olen nõus, et lapsevanemal peab olema erinevaid valikuid – on ju Waldorkoolid, süvaõppega koolid, koduõpe, kristlikud (ja muudel usunditel) põhinevad koolid – miks siis mitte poistekool ja tüdrukutekool. Aga see peaks olema puhtalt lapsevanema valik, millist õpet ta eelistab ning väikese omavalitsuse kohalikus koolis ei pruugi lihtsalt olla piisavalt lapsevanemaid, kes sooviksid eemalduda põhimõtetest, mille juurutamisega on viimastel aastakümnetel palju vaeva nähtud ja taaskord jõuda punkti, kus me väidame, et poisid ja tüdrukud on väga erinevad. On ju küllalt näiteid ettevõtlikest ja riskivalmitest naistest ning pehmema loomuga meestest ja ma arvan, et see peabki nii olema!

Kellel teema vastu huvi, siis tasuks lugeda:

http://arvamus.postimees.ee/96078/aidi-vallik-poisteklassi-plussid-ja-miinused

http://www.postimees.ee/95435/poisteklassi-eelis-seati-kahtluse-alla

https://en.wikipedia.org/wiki/Single-sex_education

Samuti saab palju lugemist kui googeldada “Same sex classes”

Foto: http://www.will-law.org/Home/WILL-Blog/2013/04/05/The-ACLU-Are-They-For-or-Against-Same-Sex-Institutions

Meeldis? Jaga seda ka sõpradega!Share on FacebookShare on Google+Tweet about this on TwitterEmail this to someonePin on PinterestShare on Tumblr

  1 comment for “Samasoolised klassid – plussid ja miinused

  1. Ema Epp
    06.06.2013 at 14:36

    Minu eri sugudest kaksikud tänaseks juba suured. Käisid koos tavalises klassis ja mulle tagantjärgi targana oleks küll meeldinud, kui nad oleksid saanud olla eri klassides.
    Olen nõus enamustega miinustest. Isegi ligi 10 aastat õpetajana leiba teeninud. Tahan märkida lihtsalt seda, et ega sellest, kas klassis on ainult poisid või tüdrukud õpetaja kvaliteet ei parane. Küll aga tekib segaklassis kehvakese õpetaja korral tüdrukutest “asekasvatajate” punt, mis poiste elu veelgi keerulisemaks teeb.
    Ja see on ka totter, et ainult soo põhjal jagamine õige pole. See on üks õigemaid jaotusi üldse, sest tuleneb tegelikult loodusest, inimene on paraku kahesooline, tahame me seda või mitte. Täpselt sama arvan ma selle soolise võrdõiguslikkuse kohta – kui inimene oma tööga hakkama saab, siis kehtestab ta ennast niikuinii ja seda ka naised. Me peaks selle asemel hoopis suuremat tähelepanu pöörama asjaolule, et praeguses haridussüsteemis mehed haridust ei saa, vaid langevad suures osas varem või hiljem välja. Ja seda väga suures osas juba enne keskhariduse omandamist, kusjuures pole tegemist üldse mitte rumalate indiviididega.
    Oskus vastassugupoolega igal pool koos töötamiseks ei peagi tekkima kohe. Iga oskusega on nii, et seda tuleb harjutada. Harjutame siis algul kodus ja väljaspool kooli – niikuinii on palju peresid, kus ongi ainult ema ja poeg. Pärast põhihariduse omandamist või siis ka põhikooli viimases astmes (7-9) seda aega harjutada küll.
    Ja lõpuks – kas need vanaprouad peavad siis koolis olema, kui hakkama ei saa ning kui süsteem ise hakkab rohkem mehelikkust väärtustama, ehk siis tuleb sinna ka enam mehi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga