Kvaliteetaeg või kvantiteetaeg

Viimasel ajal on väga palju tähelepanu saanud selline termin nagu “kvaliteetaeg lapsega”. Inglisekeelne Wikipedia annab selle kohta järgmise seletuse:

“Quality time” (QT) is an informal reference to time spent with close family, partners or friends that is in some way important, special, productive or profitable. It is time that is set aside for paying full and undivided attention to the person or matter at hand. It may also refer to time spent performing some favorite activity.

kvaliteetaeg

 

Ehk maakeeli siis perega veedetud aeg, mis on eriline, oluline, produktiivne või kasulik… Ma nüüd ei tea, kuidas teie peres, kuid isiklikult tahaks loota, et enamus mu päevast vastab vähemalt ühele ülaltoodud omadusele, kuid omatigi ei hakkaks ma seda nimetama kvaliteetajaks.

Ega nimi meest ei riku, ütleb üks vanasõna ja võikski ju küsida, et mis vahet nüüd on, kuidas keegi oma aega nimetab. Aga see kvaliteetaja kontseptsioon on tegelikult probleemiks – ja seda eeskätt töötavate lapsevanemate puhul. Nii lihtne on ju kord nädalas minna teatrisse/kinno/muuseumisse ja teha ristike ToDo listi, et kvaliteetaeg perega on veedetud. Ja see on ju väga vahva, kui selliseid ettevõtmisi ühiselt tehakse…

Aga suur AGA tekib nüüd lapse vaatenurgast. Nimelt ei usu ma, et lastel oleks veel suur tüdimust igapäevastest tegevustest nagu meil täiskasvanutel kipub olema. Nende jaoks on iga hetk uus, huvitav, põnev – ja lapse jaoks seega taandub küsimus sellele, et kui palju aega saan ma koos vanematega olla. Ma arvan, et iga laps hea meelega peseks pühapäeva õhtupoolikul koos isaga autot ja aitaks emal süüa teha ning hindab neid ühiseid tegevusi rohkem kui nn. kvaliteetaega, mida meie täiskasvanud niiväga taga ajame.

Panekski siia kirja 5 ideed, kuidas kvantiteet lihtsa nipiga kvaliteediks muuta 🙂

1. Autosõit koos lastega

Unustage kõik tehnikavidinad ja võtke autosõitu kui mõnusat koosolemise aega. Uurige lastelt, kuidas nende päev läks ja rääkige oma tegemistest. On olemas palju vahvaid sõnamänge, mida saab koos mängida. Sellisel moel muudate ummikus istumise aja hoopis ajaks, millal õpite oma lapsi paremini tundma, arendate neid ja samuti annate neile võimaluse paremini aru saada teie tööst ja toimetamistest.

2. Söögivalmistamine

Köök on hirmus koht – seal võib endale näppu lõigata, kõrvetada saada või parimal juhul kipuvad lapsed köögis kerget segadust tekitama. Palju mugavam on ju pärast tööd lapsed teleka ette panna ja ise kiirelt õhtusöök valmis teha. Aga ärge andke sellele soovile igakord järgi – juba 4 aastane väike neiu võib näiteks sööginoaga kurki tükeldada ja lauda katta ning eelkooliealised saavad päris hästi hakkama juba nii kartulitekoorimisega ning on isegi abiks pudrusegamisel. Muidugi peab teil koduapteegis olema paar plaastrit ja ka miskit põletuse tarvis – sest alati tuleb olla ettevalmistunud. Aga need väikesed traumad on väärt seda aega, kui ühiselt toimetate.

3. Aiatööd

Igale lapsele meeldib kaevata ja kasta – ärge kartke nende lapsepõlve sellega rikkuda, et kutsute neid endale appi. Ja muruniiduk on ju palju põnevam, kui ükskõik milline elektrooniline mänguasi – laske lapsel ka niita. See, et muru veidi sinkavonka on ei ole tegelikult siin elus absoluutselt oluline.

4. Huvituge laste mängudest

Arvutid, mobiilimängud, XBox jne. – tänapäeval on arvutimängud laste jaoks olulisel kohal. Sellest räägivad nad sõpradega lasteaias ja koolis ning rõõm uuele tasemele jõudmise üle võib olla suurem, kui jõuluvana kingitusi avades. Muidugi peab mängimist piirama, kuid vahepeal võiksite ka ise puldi kätte võtta ja proovida. Te võite avastada, et mõnigi mäng on tegelikult päris tore ja lastele väga meeldib, kui nad saavad isale või emale ise midagi õpetada. Ja isegi kui te peale 10-t minutit otsustate, et see mäng ei ole absoluutselt põnev või on isegi vägivaldne, siis põhineb see teadmine teie kogemusel ja mitte eelarvamustel.

5. Õhtujutud

Klassikaline kvaliteet… Ühelt poolt tekitab lapsele mõnusa rutiini ja teiselt poolt on see vähemalt hetk, kus saame äratada huvi ka raamatute vastu. Aga väike soovitus – juhul kui teil pole enne unejuttu olnud aega lapsega päevast rääkida, siis tehke seda enne unejuttu – sest kui lapse väikeses peas liiga palju mõtteid tiirleb, mida ta tahaks jagada, siis on väga raske elada kaasa muinasmaa tegelastele.

Kindlasti on neid nippe veel ja igale pere vajadused on erinevad. Lihtsalt minu postituse mõte oli eelkõige see, et ära muretse niivõrd kvaliteedi pärast, sest tänapäeva kiires maailmas on juba kvantiteedi saavutamine mõnikord päris keeruline!

Foto: boloji.com

Meeldis? Jaga seda ka sõpradega!Share on FacebookShare on Google+Tweet about this on TwitterEmail this to someonePin on PinterestShare on Tumblr

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga