Tutvustame koduõpetajaid: Eesti keele ja matemaatikaõpetaja Birgit Tartust

Koduõpetaja Birgit TartustBirgit on 20 aastane neiu, kes hetkel õpib Tartu Ülikoolis eesti ja soome-ugri keeleteadust ning tulevikus on tal soov saada õpetajaks. Gümnaasiumi lõpetas ta Nõo Reaalgümnaasiumis, mis andis talle väga tugeva aluspõhja ka matemaatikas.

Ta on ka esimene, kes vastas minu üleskutsele teha koduõpetajaid tutvustav postituste sari, kus iga koduõpetaja vastab 10-le küsimusele 🙂 Usun, et need 10 küsimust annavad väga hea info igale lapsevanemale, kes kaalub võimalust kasutagiti abi lapse õppeedukuse parandamisel…

1. Mis oli koolis sinu kõige lemmikum aine ja miks?

Minu lemmikõppeaine koolis oli ühiskonnaõpetus. Esiteks on ühiskonnateemad mind alati huvitanud, mul on alati asjade kohta oma arvamus ning mulle üleüldse lihtsalt meeldib teada, mis maailmas toimub. Teiseks andis meie koolis seda ainet väga lahe õpetaja – ta oli noortepärane, kuid siiski autoriteetne, ta sai õpilastega hästi läbi, kuid polnud liiga suur semu, vaid tegeles ikka õpetamisega, ta tundis oma ainet hästi, tegi häid konspekte jne – ühesõnaga ainult head mälestused ja eluks vajalikud teadmised.

2. Milline on sinu kogemus koduõpetajana?

Esimest korda olin koduõpetaja rollis 3 aastat tagasi ja õpetasin siis suvel 2. klassi tüdrukule matemaatikat. Terve eelmise õppeaasta võtsin õpilasi vastu iga nädal ning õpetasin neile matemaatikat ja eesti keelt. Matemaatikat õpetasin 6. klassi õpilastele, kellega eelkõige valmistusime eesmärgiga saada head tulemused tasemetöös, ning eesti keelt 3. ja 8. klassi õpilasele, kellega harjutasime nii ortograafiat, kirjavahemärke, teksti analüüsi kui kirjandi kirjutamist.

3. Nimeta üks asi mida muudaksid Eesti koolisüsteemis kui oleksid haridusminister?

Muudaksin ära äsja vastu võetud seaduse, millega saab gümnaasiumi lõpetatud, kui riigieksamil saada vähemalt üks punkt. Aastaid toimunud 20 punkti piir oli minu arvates igati mõistlik ja uus seadus on lausa naeruväärne.

4. Millal sa soovitaks perel mõelda koduõpetaja palkamisele?

Kohe, kui on näha, et õpilane ei jõua tunnis järele, peab kodus liiga palju üksi pusima, ei saa aru ning abi pole kusagilt paista. Usun, et alati pole koduõpetajat vaja ja palju saab ka lapsevanem ise ära teha. Näen aga, et vanemad ja õed-vennad tihtipeale püüavadki aidata, kuid pereringis kipub siiski rohkem erimeelsusi ja tuliseid vaidlusi tekkima – siis on kindlasti kasulikum säilitada häid suhteid ja säästa närve ning lihtsalt leida väikest abi pereväliselt inimeselt.

5. Milline on sinu lemmikraamat?

A.H.Tammsaare „Tõde ja õigus I – V “

6. Kas on olemas andetuid õpilasi, keda ei olegi võimalik õpetada?

Andetuid õpilasi pole, sest alati on võimalik seletada nii, et lõpuks saab aru ka see, kelle jaoks alguses tundus teema võimatu – pole tähtis, kaua see aega võtab. Küll aga usun, et õpetada ei saa inimest, kes ise õppida ei taha.

7. Millal on viimane aeg, kui lapsele peaks võtma koduõpetaja?

Kui laps on hädas, aga tal on veel motivatsiooni õppida ja pingutada. Kui olukord täiesti lootusetuks muutub ja laps tunneb, et ta on „rongist maha jäänud“, siis pole tal tõenäoliselt viitsimist enam proovidagi. Muidugi võiks ikka mõelda, et parem hilja kui mitte kunagi, lihtsalt, mida kauem oodata, seda raskemini tulevad ka head tulemused.

8. Kas eelistad waldorfkoole või eliitkoole? Miks?

Üldiselt mulle ei meeldi jagada koole „eliitkoolideks“, „tavakoolideks“ ja „waldorfkoolideks“ jne, sest olen alati olnud arvamusel, et väga häid tulemusi võib saada alati ja igal pool, kui selle nimel vaid ise pingutada. Ma ei taha öelda, et olen kindlasiti waldorfkoolide vastu, aga oma lapse paneksin ma parema meelega eliitkooli. Tugevamas koolis ajab õpilast kogu aeg taga meeletu tempo, mis ei lase maha jääda ja paneb pingutama ning vaeva nägema. Omast kogemusest võin öelda, et enda gümnaasiumiajast tunnen, et kõige rohkem oligi kasu mitte võib-olla suurest matemaatikaõppimisest, vaid just sellest, et teadsin kogu aeg, et ma ei tohi mingil juhul maha jääda, sest muidu ei saa enam pärast hakkama. Jah, mõnikord oli väga raske ja mitmeid kordi käis peast läbi, et tavakoolis poleks mul nii palju vaja pingutada, kuid nüüd kui gümnaasium läbi, tunnen, et selle pideva pingutamise pärast on mul praegu paljudes asjades oluliselt lihtsam, võin palju uut infot kergesti vastu võtta ja asjad jäävad lihtsalt meelde.

9. Mis on kõige suurem viga, mida koduõpetaja teha võib?

Sama, mis kooliõpetajagi – üleolek, väike empaatiavõime ning kannatamatus.

10. Mis sunniks sind loobuma koostööst mõne õpilase või tema perega?

See, kui ma näen, et hoolimata minu pingutustest ja vaevast õpilane ise ei tunne absoluutselt huvi õppimise vastu ning käib tunnis lihtsalt kohustuse pärast. Kui ma kusagile enda aega ja energiat panustan, siis tahaksin, et see ka vilja kannaks.

.
[youtube=http://www.youtube.com/watch?v=GxxczDg0C3g]
Birgiti ankeeti näed http://look4care.com/u/3783.

Meeldis? Jaga seda ka sõpradega!Share on FacebookShare on Google+Tweet about this on TwitterEmail this to someonePin on PinterestShare on Tumblr

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga