Kuidas linnalaps maal käib

lapsed maaleÄratuskell heliseb kell 6.00. Ikka selleks, et alustada varakult sõitu maale. Kui unised lapsed  on  lõpuks üles aetud, hommikusöök  söödud ning eelmisel õhtul hoolikalt pakitud asjad autosse tassitud, võib sõit alata. Kui autonina on keeratud maakodu poole teele, siis on kõik valmis pikaks sõiduks. Nii on see alati olnud.

Esimene peatus peale 1,5 tunnist sõitu- jäätisepeatus.  Selgub, et kuuma ilmaga polegi eriti tore tee peal jäätist süüa. Kes on valinud pulga otsas jäätise, peab seda kahetsema, sest enamus kukub maha. Vahvlijäätis tuleb ka kiirelt põske pista, sest vastasel juhul tabab selle sööjat sama saatus. Aga peatus ise on mõnus: ringutused, sirutused ja värske õhk ning teadmine, et pool teest on peaaegu läbitud.

Teine peatus- värsked kartulid ja herned.  Tee ääres müüdav värske kraam kutsub ostma. Mis sest, et linnaturult on kõike head juba saadud ja nauditud. Maalt ostes on asjal hoopis teine mekk juures.  Mitu kilo värskeid kartuleid ja paar kilo herneid mahutame  autosse kimpsude-kompsude otsa. Kilo herneid kohe laste kätte anda on samuti ainuõige otsus. Paarikümne mitu pärast on tühi iga kaun.

Kolmas peatus- kaupluse külastus. Minu arvates kõige tüütum tegevus maa-reisi juures on  vajaliku toidumoona ja muu kraami varumine suvekoju. Alati olen selleks koostanud nimekirja, aga alati on nimekirjast midagi puudu, nii ka seekord. Ostmata jäänud tikud ja sääsetõrje meenuvad alles sihtkohas olles. Samas lendab ostukorvi palju sellist, mida plaanis osta ei olnudki: uus bassein lastele, uued grillimisrestid, seebimullitajad, näkse igat sorti…

Neljas peatus-  5 km enne lõpp-peatust kohtame teel sugulast, keda pole ligi aasta näinud ning tuleb vahetada esimesed kiired tervitused ja uudised.

Viies peatus- me oleme kohal!!!  Kõigest 5 ja pool tundi pärast seda, kui linnakodu ukse ees autosse istusime.

Esmaseks tervitajaks linnulaul ning metsa tagant kostuv  ku-ku, ku-ku, saab pesamunalt vastuseks : „Uhuuu!“ Ega linnakodus raamatuid vaadates kägu ei näegi, ikka öökullid enamjaolt ning nende laul on lapsel selge. Kõlbab vastutervituseks seegi.

Kui kõik uus ja samas nii vana ja oma on üle vaadatud, algab argipäev maal.

Kui linnas ei möödu hetkegi, mil  teisi inimesi tänaval ei näe, siis nädala jooksul ei ole maal  peaaegu päevagi, mil sa teisi inimesi näeksid. Kui sa just ise  tahad, siis küll. Aga milleks linnalaps maale läheb? Isegi ostmata jäänud sääsetõrje kaotab neis hetkedes tähtsuse.

 

Meeldis? Jaga seda ka sõpradega!Share on FacebookShare on Google+Tweet about this on TwitterEmail this to someonePin on PinterestShare on Tumblr

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga