Päästke poisid!

Päästke poisidSattusin teismeelikuga pisut kimpus olles heale raamatust abimehele.  „Päästke poisid!“ peaks olema kohustuslik lugemisvara kõigile lapsevanematele, eelkõige neile, kel kodus sirgumas poisid: õpetajatele, treeneritele ja teistele lastega töötavatele inimestele. Kuigi autoriteks on psühholoogid Raisa Cacciatore ja  Samuli Koiso-Kanttila  ning tegemist raamatuga psühholoogiast, on see siiski suunatud tavalistele inimestele, mitte eriala spetsialistidele, mistõttu on selle stiil ladus ja kergesti mõistetav.

Raamat jagab ohtralt asjalikke nõuandeid, kuidas sirguvaid poisse paremini mõista ja toetada sünnist kahekümnenda eluaastani. Põhirõhk on ealisel arengupsühholoogial, mida seletatakse lahti näidetega elust enesest ja mahukate uuringute tulemustega. Samas, nagu on öeldud ka raamatu eessõnas, võiks pea kõigis lausetes asendada sõna „poiss“ hoopis sõnaga „tüdruk“ .

Kuigi raamatu autoriteks on soomlased, pean seda suurepäraseks ja meie kultuuriruumi sobivaks abimeheks laste (eelkõige poiste) arengu toetamisel. Soomlased on rahvusena siiski eestlastele sarnasemad nii temperamendilt kui ka geneetiliselt, kui näiteks ameeriklased või sakslased.  Kuna oleme oma sotsiaalses arengus Soomest natuke maas, on meil siinkohal suurepärane võimalus õppida nende kogemustest.

Raamatu lõpus on peale Eestis antud teemal tehtud uuringute ja statistika tulemuste ka mõned konkreetsed nö käitumisjuhised, millest ühe kui olulise ümberkirjutamise teel lugejatega jagan.

 

Kuidas jääda täiskasvanuks?
Anna enesekindla rahuliku inimese eeskuju.
(katkend raamatust ” Päästke poisid!”)

Lapse pöörase tundetulva, raevuhoo või tema muul enesevalitsemise kaotamise hetkel on suurim oht, et ka vanem kaotab enesevalitsuse ning võib toimida vägivaldselt või valesti. Sellisel juhul antakse nõu jääda täiskasvanuks. See on tavaline nõuanne vanematele, aga mida see õigupoolest tähendab? Milline on lapsevanema kogemus täiskasvanutest? Võib-olla meenutab ta oma lapsepõlve… Sel ajal ehk tõsteti poiste peale häält, kui oli vaja keelata, ja kui sõnadestei piisanud, karjuti veel kõvemini. Seega võib minevikust eeskuju võttev vanem teadmatusest samamoodi käituda. Ta võib hakata kaheaastase peale kaheaastase kombel karjuma, ainult kõvemini. Kümneaastasega on ta sama nipsakas ja ninatark nagu kümneaastane, aga jaksab kõvemat häält teha. Viieteistaastasega on ta sama terav ja julm nagu teismelinegi, aga üritab teda alistada sõnasõjas peale jäädes ja kõvemini kisades. Sellisest täiskasvanulikkusest pole kasu kellelegi.

Täiskasvanuks jäämine tähendab, et:

  • ära lase ennast provotseerida;
  • ära lase oma enesehinnangut ja rahu kõigutada, isegi kui solvatakse;
  • laps/noor elab halba enesetunnet välja inetu käitumisega- vehkimist ja karjumist mahub maailma piisavalt, ole õnnelik, et ta auru välja laseb ja kellelegi halba ei tee;
  • kui laps/noor julgeb oma tuska näidatama sind ärritab, siis tähendab see lihtsalt, et ta usaldab sind ja teab, et suudad end valitseda;
  • näita, kuidas küps, harmooniline ja enesekindel inimene suhtub solvangutesse- üsna ükskõikselt, sest need ei taba märki;
  • tegutse endast lugu pidades, väärikalt, kindlalt ja rahulikult;
  • ole asjalik- mõtle kas või, et kui seda filmitaks, võiksid homme videot teleris uhkusega teistele eeskujuks näidata;
  • anna õppetund enesevalitsuses- endale ja oma perele- valitse end paremini kui laps/noor;
  • ära tee kahekesi olles midagi, mida sa ei teeks teiste nähes;
  • katsu mitte langeda lapse/noore tasemele, muidu teed end lihtsaltnaerualuseks- laamendav teismeline on arusaadav vaatepilt, aga täiskasvanu samas situatsioonis lihtsalt naeruväärne;
  • otsusta juba ette ära, et sa eu hakka tundma häbi, viha, soovi võistelda ega süüd, ükskõik mis ka ei juhtuks, sest need tunded teevad haiget ja sa kaotad meelerahu;
  • keskendu meelerahu taastamisele, näiteks rahustava kujutluspildi abil- leia see endale juba enne tüli, midagi, millel silm ja mõte puhkab ja mida võid ärritudes alati silme ette manada: meeldiv maastik, inimene või tegevus;
  • leia eesmärk ja liigu selle poole kasvõi sammhaaval-näiteks et poole tunni pärast ei jaksa ta enam inetusi öelda, sõnad kaotavad oma jõu, kui neid mõnda aega üksi ritta laduda, ja seejärel kuula see pool tundi rahulikult ära;
  • soorita ainult edasiviivaid, eesmärke lähendavaid ja konstruktiivseid tegusid- ära urgitse minevikus, süüdista ega riidle, see ei aita kedagi;
  • kui tunned, et ei suuda end valitseda, lahku- vaevalt, et probleem kuhugi kaob, kuni sa end välja puhkad ja järgmiseks vaatuseks jõudu kogud.

 

Meeldis? Jaga seda ka sõpradega!Share on FacebookShare on Google+Tweet about this on TwitterEmail this to someonePin on PinterestShare on Tumblr

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga