Milline võiks olla 21. sajandi koolitund?

21. sajandi koolViimasel ajal on palju diskussiooni kooli ja selle õppekavade ümber ja muidugi ka palju kriitikat. Olles elus kokku puutunud väga erinevate projektidega, siis tegelikult kõige hullemad ongi need inimesed, kes iga ettepaneku peale hakkavad kisama “ei sobi”, “pole võimalik” ja “see on ju väga loll mõte”. Hoopis toredamad on need inimesed, kes annavad konstruktiivset kriitikat – ehk siis selle asemel, et väita lihtsalt, et nii pole mõtet teha – esitatakse samas ka oma ettepanek, et kuidas siis võiks paremini olla.

Püüangi nüüd olla konstruktiivne kriitik ja teha mõned ettepanekud, et milline võiks olla kool, mis suudaks köita ka infoajastute lapsi, kellel kannatust vähe ja samas infot rohkem ühe hiirekliki kaugusel kui eelnevatel põlvkondadel kokku.

AJALUGU

Öeldakse, et kes minevikku ei mäleta see elab tulevikuta. Aga kui täpselt me siis ikkagi peame seda minevikku mäletama? Muidugi on hea teada, kuidas maa ja salle elanikkond tekkis, millised olid ajastud ja mis on olnud näiteks paarisajal viimasel aastal need suurimad sündmused (sõjad, leiutised, revolutsioonid, maadeavastused), mis on mõjutanud meie tänapäevast kultuuri ja eluolu.
Tänapäeval on kogu seda juttu võimalik rääkida paralleelselt väga heade dokumentaalfilmidega või siis piltide ja muu interaktiivse lisainfoga, mis annab palju parema ülevaate, kui üks väike pildike õpikus.
Aga selle asemel, et lasta õpilastel pähe tuupida lahingute kuupäevi ja muud taolist, siis pigem võiks õpilased teha näiteks rühmadena uurimustöid just sellest valdkonnast antud ajalooetapil, mis neid kõige rohkem huvitab ja hiljem ka kogu oma tööd ülejäänud klassile esitleda. See annab palju reaalseid oskusi, mida ka elus vaja läheb (andmete analüüs, esitluste loomine, avalik esinemine) ja samuti on nii palju suurem tõenäosus, et mõni õpilane avastab nii oma kire aine vastu ja jätkab õpingutega ka ülikoolis.

BIOLOOGIA

Isiklikult keelaks kuni põhikooli lõpuni selle aine korraldamise kooliruumides ära. Eriti just linnapiirkondade koolides. Ma ei pea silmas, et aine tuleks õppekavadest ära võtta, kuid see peaks toimuma vabas looduses. Näiteks igas veerandis ongi 2-3 bioloogia loodusõppe päeva, kus õpetaja ja õpilased panevad ilmastikukindlad riided selga, võileivad ja termosed seljakotti ja sõidetakse rongiga metsa. Seal siis saab uurida sammalt ja juurikaid ja kui hästi läheb siis ehk näeb isegi mõnd looma või lindu.
Sest muidugi võib ju õppida ka umbses klassiruumis teoreetiliselt kuidas looduses asjad toimivad, kuid mingil määral tundub see sama loogiline kui orgaanilise keemia võrrandite lahendamine enne, kui on aru saadud Mendelejevi tabelist. Kahjuks on side loodusega katkemas ning seega praegune koolisüsteem tekitabki olukorra, kus laps võib anda täpse ülevaate mõne roomaja kontide arvust, aga metsas roomajaga silmitsi seistes ei osata isegi öelda, kas tegu on ohutu või ohtliku liigiga.

GEOGRAAFIA

Taaskord aine, mis tuleks võibolla ümber hinnata… Muidugi võib õppida pähe kõik riigid koos pealinnade, riigilippude ja rahvaarvuga, aga küsimus on selles, et kas selle info peast teadmine on oluline? Olen kokku puutunud paljude eri riikide inimestega ning ka reisinud küllaltki palju ning suurimateks probleemideks on olnud just kultuurilised eripärad. Ideaalne geograafia tund võiks olla selline, kus koduseks tööks jäetakse mõne dokumentaalfilmi vaatamine ning järgmises tunnis analüüsitakse koos seda filmi – mis ja miks tundus võõras, kas tegu on väikese grupi inimese eripäradega või võib filmist saadud infot üldistada mingi laiema inimgrupi peale (usu, piirkonna või millegi muu põhiselt).

________________________________________

Aga siinkohal tuleks iga muudatusega olla ettevaatlik. Sest mingite põhiandmete puudumisel hakkab kannatama noorte analüüsivõime. Igasugune järelduste tegemine nõuab eelnevaid teadmisi ja samuti lisaandmete otsimise puhul on ikkagi eelduseks see, et sul mingi põhiinfo ja märksõnad on olemas.

Meeldis? Jaga seda ka sõpradega!Share on FacebookShare on Google+Tweet about this on TwitterEmail this to someonePin on PinterestShare on Tumblr

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga