Elu õppetund “mandariiniviirusest”

MandariinMeedias on palju räägitud mandariinidega saabuvast salakavalast kõhuviirusest, mis murrab marukoerana nii lapsi kui täiskasvanuid.
Siinkohal on mul jagada oma lugu mandariiniviirusega, mis kaudselt on meie kõigi lugu, sest võib juhtuda igaühega. Aastatagusele sündmusele tagasi vaadates pean olulisimaks elu õppetundi.
Kirjutan seda lugu lootuses, et keegi minu loo näitel sellist kogemust vältida suudab (või kergemini pääseb). Läbielatut pean üheks raskeimaks katsumuseks oma elus, mida ei soovi isegi vihavaenlasele.
2012 aasta jõulud olid imeilusad. Meeleolukas ja südamlik kodune jõuluõhtu pere ja sugulaste seltsis, sära laste silmis ja lumememmed koduõuel. Ühesõnaga täiuslikud lume, kuuse ja mandariinilõhnaga jõulud. Täna on mul lisaks sellele kaunile mälestusele ka üks teine, mis sisaldab õõvastavaid mälupilte 48 tundi tilgutite all olevast, loiust 40-kraadisest tulikuumast tüdrukutirtsust, kel isegi vesi sees ei püsi. Haigla isolaatori valged seinad, meeletu hirm, et nüüd ta lahkub jäädavalt, salaja pillatud pisarad ning jääkottidega jahutamine, sest palavikualandaja üksi ei toimi. Diagnoos- rotaviirus.
Miks? Sest laps sõi pesemata koorega mandariini. Mitte, et ma poleks teadlik olnud. Hoopis sellepärast, et panipaigas olid nad pesemata ja ta käis ise võtmas ning mina sain jaole alles siis kui esimene viil suhu lupsas.
Olen pesnud KÕIKI vilju ennem söömist. Seda alati, mitte alles möödunud jõuludest, mil mandariini koorelt saadavast kõhuviirusest rohkem rääkima hakati. Üks pisike apsakas aga suured tagajärjed.

Mis on rotaviirus?

Rotaviirus põhjustab peensoole põletikku ehk enteriiti. Rotaviirusnakkus on väga kergesti leviv ja on maailmas kõige sagedamini esinev laste soolenakkus (gastroenteriit) – üks kolmandik alla viie aasta vanuste laste kõhulahtisuse juhtudest on põhjustatud rotaviiruste poolt ja enamik lastest põeb seda nakkust esimese kolme eluaasta jooksul. Haigestumise kõrgpunktiks loetakse vanust 6 kuud kuni 3 eluaastat. Enamik lapsi on rotaviirus-diarröad põdenud 4. eluaastaks. See viirus on ka kõige olulisem tõsise diarröa põhjus lapseeas. Haigus esineb nii üksikjuhtudena kui ka puhangutena kollektiivides.

Haigustekitajast

Rotaviirus kuulub reoviiruste perekonda. Inimestel põhjustavad haigestumist peamiselt A, B

ja C rühma rotaviirused ning loomadel – A, B, C, D, E ja F rühma viirused.
Haigust esineb aastaringselt. Viirus on laialt levinud kogu maailmas. Kõige tõsisem on see infektsioon alatoidetud lastel, põhjustades üle 500 000 surma aastas.
Eestis diagnoositakse igal aastal üle 1000 haigusjuhu.

Rotaviirused säilivad hästi toatemperatuuril. Nad on vastupidavad ka detergentide (kõige tavalisemad pesuvahendid nt seep ja pesupulber) toimele, samuti korduvatele külmutamistele ja sulatamistele. Küll aga hävivad desinfitseerivate klooriühenditega.

Peiteaeg nakkuse saamisest haigestumiseni on erinevate allikate põhjal 24-72 tundi.

Nakkusallikas

Nakkusallikaks on haige inimene. Loomade rotaviirused ei põhjusta inimeste nakatumist.

Haige laps on nakatamisohtlik kõhulahtisuse ägedas perioodis ning kuni 8 päeva pärast seda

(immuunpuudulikkusega lapsed kuni 30 päeva).

Viirus levib fekaal-oraalsel teel ehk väljaheidetega saastunud käte vahendusel. Viiruse eritamine on maksimaalne 2-5 päeva pärast diarröa algust. Viirus on väga nakkav ning säilib hästi mööblil, mänguasjadel, kätel jne. Seetõttu on sageli puhanguid eelkoolides ja lasteaedades, aga ka haiglates. On oletatud ka viiruse mõningast levikut respiratoorsel teel.
Haigustunnused
Haigus algab palaviku, oksendamise ja järsku tekkiva vesise kõhulahtisusega. Raskematel juhtudel kujuneb väikelastel kiiresti organismile ohtlik vedelikuvaegus.
Täiskasvanutel võivad kujuneda samad haigusenähud, kuid enamasti põevad nad haiguse läbi kerges haigusvormis.
Immuunpuudulikkusega inimestel võib kujuneda krooniline rotaviirusnakkus.

Ennetamine
Rotaviirusinfektsiooni vastu ei ole spetsiifilist antiviiruslikku ravi. Rasketel juhtudel on vajalik toetav ravi, eelkõige vedeliku ja elektrolüütide asendamine. Kuna viirus on väga nakkav, siis on mittespetsiifiline profülaktika keeruline. Hospitaliseeritud patsiendid tuleks teistest haigetest isoleerida.
Soolenakkuste vältimiseks tuleks pesta korralikult käsi, lihatoidud korralikult läbi kuumutada.
Alates 2006. aastast on turul kaks suukaudset elusvaktsiini – RotaTeq (Merck) ja Rotarix (GlaxoSmithKline). Vaktsineerimist soovitatakse alustada 6. elunädalal. Eestis on rotaviirusinfektsiooni vastu vaktsineerimine vabatahtlik.
Mõlemad vaktsiinid on osutunud väga tõhusaks keskmise raskusega ja raske rotaviirusinfektsiooni vältimisel – vaktsineerimisega vähenevad RVGE-de esinemissagedus, ambulatoorsed arstivisiidid ja hospitaliseerimised rotaviirusinfektsiooni tõttu.

Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et vaktsineerimine ei  välista rotaviirusesse nakatumist ja selle põdemist. Kasutegur seisneb haiguse väljendusvormis.

 

Elu õppetunnid rotaviirusega hakkama saamiseks
Ma ei pretendeeri järgnevate nõuannetega ilmeksimatu ja ainuõige käitumisjuhise tiitlile. Kirjeldan isiklikult kogetud toimivat praktikat.
Osad minu kirjeldatud tegevustest on õpitud raamatutarkus ja osad loogilistest järeldustest tuletatud meetodid. Mitmed soovitused pärinevad minu perearstilt, kes lisaks tänapäeva meditsiini uskumisse, usub ka rahvameditsiini ja pakub alati välja ka nö maalähedasi ravimeetodeid (aitäh, talle selle eest!).

Nõuandeid lapsevanemale haigusega toime tulemiseks

  • Pese hoolikalt käsi!
  • Lapse järelt (okset, väljaheidet) koristades kanna võimalusel kummikindaid (pese ka neid peale puhastustööde lõpetamist).  Kasuta kloori sisaldavat puhastusvahendit pindade, lapse poti, toaleti desinfitseerimiseks.  Kõige lihtsam ja soodsam vahend on tavaline pesuvalgendi (nt ACE).
  • Ära „mopsuta“ last- see on kindlaim viis pisikute saamiseks (tegevus, mida emad kalduvad lapse lohutamisel tegema, sest lapsel on tõesti VÄGA halb olla).
  • Vedelikukaotuse kompenseerimiseks anna lapsele palju juua (iga 10-15 minuti järel) aga vähe korraga. Sobivad joogid on mineraalvesi (gaasita), apteegis ilma retseptita saadavad spetsiaalsed soolalahused (nt: smecta), läbikeedetud joogivesi, kummeli tee. Vältida tuleks hapusid mahlu, gaseeritud jooke ja piima.
  • Mõõda temperatuuri. Palaviku puhul üle 38,2º C tuleks kasutada palavikku alandavaid vahendeid (eelistatult  paratsetamool, kuna aspiriin võib osadel inimestel põhjustada verejooksu).
  • Hammaste pesemine kõrvaldab suust halva maitse, ning muudab seeläbi haige enesetunde paremaks.
  • Õige toitumine haiguse ajal on suur  ja kiire samm edasi tervenemise poole.
  • Sobiv toit on sai, kuivikud, rõngikud, veega keedetud pudrud (eelistatuim oleks riisipuder; vältida tasuks kaerahelbeputru, kuna see omab mõningast lahtistavat toimet), keefir (helluse või gefiluse bakteriga toetamaks soolestiku mikrofloora taastumist). Vältida tuleks magusat, rasvast, liha, tooreid puu- ja juurvilju (tekitavad gaase ja pehmendavad väljaheidet veelgi).

Pöördu arsti poole kui…

  • Kõhulahtisus kestab kauem kui 1-2 päeva ja/või kõhulahtisusega kaasnevad tugev kõhuvalu, rohke/sage oksendamine, liigesvalud, südamekaebused, kaalulangus.
  • Kui laps kuue tunni möödudes ikka veel oksendab, konsulteeri otsekohe arstiga.
  • Arsti poole pöördumisega tuleb kiirustada ka siis kui oksendamisega kaasneb kõhulahtisus, üle 38-kraadine palavik või mõni muu muret tekitav sümptom.

Meie lugu lõppes kokkuvõttes hästi. Laps paranes, teised pereliikmed ei haigestunud, ka mina jäin terveks, kuigi olin tema ainus põetaja (ja ka sanitar) ning lapsega pidevas lähikontaktis.


Kasulikke viiteid:

  • Eestis on juba aastaid kasutusel üleriigiline ööpäevaringne tasuta perearsti nõuandetelefon 1220 (http://www.1220.ee/).
  • Julgen isikliku positiivse kogemuse põhjal selle kasutamist soovitada.
  • Lapsevanemale toeks soovitan võimalusel koju soetada dr. Miriam Stoppardi raamatut „Lapse tervis“ ,milles on enimlevinud lastega ettetulevad tervise probleemid lihtsalt ja selgelt lahti seletatud, ning lisaks ka soovitused kuidas olukorras käituda.

Loe rotaviiruse vastu vaktsineerimise kohta lisaks Sotsiaalministeeriumi lehelt 

Meeldis? Jaga seda ka sõpradega!Share on FacebookShare on Google+Tweet about this on TwitterEmail this to someonePin on PinterestShare on Tumblr

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga