5 asja, millele iga lapsevanem peaks arvutite teemal mõtlema…

Palju räägitakse sellest, et internet on ohtlik – räägitakse virtuaalsest vägivallast ning paljust muust hirmutavast… Samas väga vähe räägitakse sellest, mida vanem saab teha, et tema laps saaks tunda end internetist turvaliselt. Siinkohal panekski kirja mõned mõtted ja nõuanded sellel teemal.

1. Virtuaalsed sõbrad

Erinevalt praegustest täiskasvanutest kasvavavad meie lapsed üles maailmas, kus virtuaalne reaalsus võib olla sama reaalne kui see nn.”päris” reaalsus. Seega pole ka imelik, et neil võib olla väga palju sõpru, keda pole kunagi reaalses elus näinud. Ainus, mida siin teha saame on jälgida ja õpetada.

Kindlasti tasuks seda hakata tegema hetkel, kui laps loob oma esimese sotsiaalmeedia konto – arvatavasti juhtub see Facebookis praegusel hetkel. Istuge koos lapsega maha ja vaadake kõigepealt üle tema konto sätted – kindlasti ei lubaks ma lapse puhul subscribe funktsiooni ning üldse ühtegi infot, mis paistaks kätte enamale kui sõpradele.  Kindlasti laske lisada ka ennast tema sõprade nimekirja – kui teil hetkel pole veel FB kontot, siis tehke see. Te ei saa kontrollida meediumit, mida te ise ei kasuta.

Ja kord kuus tasuks lapsega ta sõprade nimekiri üle vaadata ja lihtsalt uurida inimeste kohta, keda te ei tea, et kuidas ja miks on nad sattunud sõprade listi. Eriti tasub jälgida neid sõpru, kes aktiivselt kommenteerivad laste pilte ning suhtlevad – sest paratamatult jookseb sellisel juhul mõningane info ka nende sõprade seinale.

2. Anonüümsus internetis – 21. sajandi müüt

Kui teie laps ütleb, et tal ei ole oma nime all kontosid – on vaid anonüümsed kontod, siis tasub muutuda ettevaatlikuks. Kui inimesel on tunne, et ta on anonüümne, siis kipub ta kirjutama ja tegema asju, mida ta oma nime all ei julge ja samas internetis anonüümsust tegelikult ei ole. Kohe kui te arvuti käivitate ja interneti lähete seostatakse teie kontoga IP aadress, mille järgi pole väga keeruline teie asukohta ja isikut tuvastada. Samuti väga tihti teevad inimesed (ja mitte ainult lapsed, vaid ka täiskasvanud) endale varjunimega konto, kuid seovad selle e-posti aadressiga, mida googeldades saab kätte teie päris nime ja elukoha. Seega ainuke turvaline viis on netis olles sinna mitte midagi postitada, mida teie 80 aastane vanaema lugeda/näha ei võiks.

3. Spam ja scam

Spämkirjade mõiste on meile enamikele tuttav – tegu on siis reklaamikirjadega, mida me saada ei taha ning edastavad mingit kaubanduslikku infot. Tüütud, aga üldjuhul mitte ohtlikud.

Hoopis teine asi on “scam” kirjad – tegu on kirjadega, mis saadetakse mingi petuskeemi elluviimiseks ning mille eesmärgiks on kõigepealt tekitada usaldust, et siis hiljem inimene panna tegema asju, mida ta ilma selle võltskiindumuseta tegema ei hakkaks. Üldjuhul ei kirjuta scammer esimesena vaid ootab kuni temaga kontakti võetakse. Nad loovad endale atraktiivsed kontod tutvumisportaalides, teevad põnevad kontod sotsiaalmeedias.

Kõige parem oleks mitte kirjutada võõrastega – ja kui ikkagi väga soovib laps kirjutada, siis ei tohi anda infot oma elukoha/pere ja muu kohta. Meenub paari aasta tagune hispaanlanna juhtub, kus poiss lõpuks enesetapu tegi. Kui teil on kodus teismeline, siis soovitaks see lugu päevavalgele kaevata ning lapsega koos läbi arutada.

4. Tutvumine ja virtuaalne seks

Tutvumisportaalid on väga populaarsed – samuti kuni sotsiaalmeediani oli nr. 1 koht, kus inimesed kõige rohkem aega veetsid just seksi teemalised lehed… üd on see vist langenud teisele kohale, aga kadunud pole ka see fenomen kuhugi ja vaevalt ta kaob.

See on väga delikaatne teema ja kahtlustan, et väga vähesed vanemad ja lapsed omavad nii head sidet, et saaks arutada teemat omavahel. Samas midagi tuleb ette võtta, kuna näiteks ka hispaanlanna juhtumis sai kriitiliseks just fakt, et poiss nõustus veebikaamera ees ennast rahuldama ning see salvestati.

Võibolla tasuks suhelda oma kooli huvijuhiga, et kool ise korraldaks väikeste loengute seeria, kus räägitakse arvutiga seotud ohtudest ja sealjuures ka isiklike ja intiimsuhetega seotut. Samuti kui laps kolib arvuti taha elama ning teil on juba siiras mure, mida ta seal teeb, siis tasub kaaluda Keyloggerit – programmi mis salvestab klaviatuurilt sisestatud teksti ja annab ülevaate, kus lehtedel laps käib. Samas sellega tuleb olla väga ettevaatlik, sest Keyloggeri kasutamine on samaväärne sellega, mida meie põlvkond tundis, kui selgus, et vanemad on lugenud meie isiklikku päevikut – see võib suhted lõplikult ära rikkuda.

5. Mängusõltuvus

Taaskord asi, millest on raske aru saada ning samuti on raske otsustada, et millal muutub asi kriitiliseks. Siinkohal liigitaksin oma kogemuste põhjal arvutimängud kolmeks:

  • Vägivaldsed arvutimängud
  • Tasulised mängud (pean silmas mänge, kus jooksvalt on võimalik osta lisaboonuseid raha eest)
  • Traditsioonilised arvutimängud
Tean, et iga teismeline vaataks seda nimekirja ja ütleks, et ma ei tea teemast midagi – tegelikult on seal 101+ erinevat mängukategooriat.. äiesti võimalik, kuid vanemate jaoks peaks piisama neist kolmest ülaltoodust 🙂

Vägivaldsed arvutimängud

Tegu siis mängudega, kus eesmärgiks on vastaste hävitamine. Näiteks GTA, Wolfenstein ja väga paljud muud. Osadel neist on graafika veel nii hea, et kõik tundub liigagi ehtne.
Nende mängude puhul soovitaks mitte enne 14 eluaastat lapsi neid mängima lasta (mitte kunagi oleks veel parem, aga nii optimistlik ma ei ole)
Lihtsalt taoliste mängude mängimine hoiab lapse adrenaliinitaset pidevalt küllaltki kõrgel ja pidevalt neid mänge mängides tekib teatud adrenaliinisõltuvus (vähemalt nii on väitnud mingid teadlased kuskil ajakirjas). Lisaks ei anna need mängud mitte midagi juurde laste arengule.

Tasulised mängud

Siia alla kuuluvad näiteks enamus Zynga mänge Facebookis. Esialgu on mäng tasuta ja saad iga päev juurde mingi piiratud arv käike või  varustust. Samas kui tahad kiiremini ja paremale tasemele jõuda, siis pead maksma. See nüüd on iga lapsevanema enda otsustada, kui palju raha anda lapsele mängude eelarvesse, aga panen teile südamele, et lihtsalt jälgige seda numbrit.

Traditsioonilised arvutimängud

Siia alla liigitan siis igasugused autovõidusõidud, Tycoonid, Simsid ja strateegiamängud – osad neist täiesti toredad ja ülejäänud ajaraiskajad, kuid ei midagi hullemat. Tihti ei taheta lapsele osta poest mänge kuna need küllaltki kallid – samas just see annaks kontrolli selle üle, et mida laps mängib… Võibolla kunagi teen siia blogipostituse mängudega, mida isegi soovitaks osta;)
Antud postituses, siis lihtsalt mõned esmased mõtted arvutite ja laste teemal… Kui teema huvi pakub, siis tuleb ka postitusi tulevikus. Kui teil on mingeid aktuaalseid küsimusi antud teemal, siis postitage need meie FB seinale või siia alla ja proovime üheskoos vastuse leida 😉
Meeldis? Jaga seda ka sõpradega!Share on FacebookShare on Google+Tweet about this on TwitterEmail this to someonePin on PinterestShare on Tumblr

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga