6. Ettevõtlusvormi valimine

Sotsiaalhoolekande seaduse järgi võib täielikult või osaliselt riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse eelarvest rahastatavat lapsehoiuteenust osutada füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse asutus või valitsusasutuse hallatav asutus, kellel on lapsehoiuteenuse osutaja tegevuskohajärgse maavanema antud kehtiv tegevusluba.

Kuigi seaduse järgi võib lapsehoiuteenust pakkuda ka omavalitsus, on kõige sagedasemad antud teenusepakkumise juriidilised vormid järgnevad:

  • füüsilisest isikust ettevõtja

  • osaühing

  • mittetulundusühing

Füüsilisest Isikust Ettevõtja on füüsiline isik, kellele kaupade ja teenuste müük on püsivaks tegevuseks.

Osaühing (OÜ) – äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut.

Mittetulundusühing (MTÜ)- on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja kasumit ei või jaotada oma liikmete vahel.

 6.1 OSAÜHING versus FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA

 Kõige lihtsam on alustada ettevõtlusega füüsilisest isikust ettevõtjana (edaspidi FIE). Kuna FIE registreerimisel ei ole vajalik algkapital, on asutamise kulud väga madalad. Alates 2009. aastast peab FIE-ks olema registreeritud Äriregistris. Seda saab teha kas notari kaudu, kes koostab vajalikud dokumendid või ka interneti teel E-äriregistris (www.rik.ee). FIEna ei ole vaja avada eraldi pangakontot, võib jätkata senise isikliku konto kasutamist.

 FIE vastustab oma tegutsemise ajal kogu oma isikliku varaga, mistõttu on selline ettevõtlusvorm hea kui tegutsetakse kas üksinda või pere raames (näiteks talu, taksojuht, juuksur). FIE-l on ka õigus palgata töötajaid, kuid sel juhul kasvab omaniku risk väga kõrgeks, mistõttu soovitatakse üle minna äriühingule.

 FIE maksukoormus võrreldes äriühinguga on suhteliselt suur. Kohustus on tasuda iga kvartali viimasel kuul nii sotsiaal- kui tulumaksu avansilisi makseid. 2009. aastal on kvartaalse avansilise sotsiaalmaksu suuruseks 4308 EEK, kusjuures maksta tuleb seda iga kvartal vaatamata sellele kas FIE on saanud selles kvartalis tulu või mitte. Aasta lõppedes tuleb vastavalt aastaaruandes esitatud tulemusele maksta 21% tulumaksu (2009.a seisuga). Tulumaksu kvartaalseid avansilisi makseid tuleb hakata maksma alates II tegevusaastast, kusjuures juhul kui tulumaksu summa jagatuna neljaga ületab 1000 krooni, määrab avansilise tulumaksu suuruse Maksu- ja Tolliamet. Füüsilisest isikust ettevõtjad saavad liituda pensionikindlustuse II sambaga. Töötuskindlustust neil aga ei ole.

 Sobivaks äriühingu vormiks lapsehoiuteenuse pakkumisel võib valida osaühingu (edaspidi OÜ), kuna võrreldes muude äriühing vormidega on OÜl väiksem stardikapitali nõue ning lihtne juhtimisstruktuur. OÜ vastutab vaid firmasse paigutatud rahaga, mitte isikliku varaga. OÜ peab olema samuti registreeritud Äriregistris, seda saab teha kahel viisil:

  1. Notari abil, kes koostab vajalikud dokumendid. Sel juhul registreeritakse OÜ orienteeruvalt 2-3nädalaga.

  2. Elektrooniliselt- E-äriregistris https://ettevotjaportaal.rik.ee/ , kus OÜ registreerimine võtab aega kuni paar päeva (vahel isegi 24h). Vajalik on kõikidel osanikel ID-kaardi olemasolu koos kehtivate sertifikaatidega. Registreerimise riigilõiv on 2900 kr.

E-äriregistris registreerimisel saab osakapital, mis on minimaalselt 40 000 kr, olla ainult rahalise sissemaksena. Oluline on jälgida, et pangaarve, kust summa üle kantakse, ei oleks piiratud limiidiga. Notari abiga registreerimisel saab osakapital olla nii rahaline kui mitterahaline.

 Rahaliseks sissemakseks avatakse osaühingu nimel pangaarve (stardikonto). Notari juures OÜ registreerimisel on stardikonto avamiseks vajalik minna panka, kuid E-äriregistris saab seda ka elektroonselt teha (2009.a alguse seisuga küll vaid Swedbankis). Sinna arvele kantud raha ei saa osanikud kasutada enne, kui osaühing on kantud Äriregistrisse. Mitterahaline sissemakse võib olla näiteks põhivara, seadmed, tehnika jms. Juhatuse poolt koostatud hindamisaktist piisab kui mitterahalise sissemakse väärtus ei ületa 40 000 kr ja ei moodusta üle poole osakapitalist (40 000 kr osakapitali puhul seega ei tohi ületada 20 000 kr). Vastasel korral tuleb hinnata väärtust audiitoril või eksperdil.

 Lisaks on võimalus osta juba registreeritud OÜ ehk nö. riiulifirma, mis on küll Äriregistris registreeritud, kuid sisulist majandustegevust alustatud ei ole. Sellise ostu korral ei saa olla 100% kindel, et soetatava firmaga ei ole tehtud tehinguid, mis tulevikus probleeme toovad.

 OÜ võib asutada üks või mitu füüsilist ja/või juriidilist isikut. Kohustuslik on määrata juhatus, mille kohustus on äriühingut juhtida ja esindada õigustoimingutes. Juhatuse valivad osanikud ning see võib koosneda ühest kuni mitmest liikmest. Nõukogu olemasolu on kohustuslik vaid juhul, kui osakapital on vähemalt 400 000 kr ja juhatus pole vähemalt kolmeliikmeline. Alati võib nõukogu ka vabatahtlikult luua, määrates sellele kindla funktsiooni. NB! Üheaegselt ei tohi isik kuuluda sama äriühingu juhatusse ja nõukogusse!

 Nii OÜ-l kui FIE-l tekib kohustus registreerida käibemaksukohuslaseks kui ühe kalendriaasta käive ületab 250 000 krooni piiri. Seda saab teha Maksu- ja Tolliametis. Mõistlik on ennast registreerida kohe alustamisel käibemaksukohuslaseks kui on ette näha, et kohustus kohe-kohe tekib ja/või alustamisel on vajalik soetada suures ulatuses põhivara, müügitooteid vms, et käibemaksu tasaarveldus nende pealt teha.

 6.2 MITTETULUNDUSÜHING

Eesti seadused lubavad asutada kolme liiki kodanikuühendusi: mittetulundusühingud, sihtasutusi ja seltsinguid. Lapsehoiu teenuse pakkumiseks on neist sobiv ja levinuim mittetulundusühing (edaspidi MTÜ).

MTÜ on isikute vabatahtlik ja kasumit mitte taotlev ühendus, mille võib luua avalikes huvides ehk kogu ühiskonna heaks tegutsemiseks või ka väiksema seltskonna huvide eest seismiseks. MTÜ eesmärgiks või põhitegevuseks ei või vaid olla äri, ehkki tulu teenimine on lubatud.

MTÜ asutajateks ja liikmeteks (minimaalselt kaks) võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud.

MTÜ asutamiseks tuleb:

  • läbi viia asutamiskoosolek (enda tarbeks võib protokollida, registrile pole vaja)

  • sõlmida asutamisleping ja sellega koos kinnitada MTÜ põhikiri

  • määrata MTÜ juhtorganite (juhatus, soovi korral revisjonikomisjon) liikmed

  • kinnitada notari juures juhatuse liikmete allkirjad (või ID-kaardiga internetis)

  • tasuda riigilõiv (300 krooni jaanuar 2009. a seisuga)

  • esitada registreerimisavaldus ja vajalikud dokumendid asukohajärgse kohtu registriosakonnale MTÜ kandmiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.

Asutamislepingu sõlmimisega kinnitatakse ka MTÜ põhikiri, mõlemale kirjutavad alla kõik asutajad.

MTÜ asutamine lõpeb mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile esitatava avaldusega, millele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed ning sellele lisatakse asutamisleping, sidevahendite andmed ja kinnitatud põhikiri ning juhatuse liikmete notariaalselt kinnitatud allkirjanäidis (asutajatel pole vaja notarisse minna!). Valdavalt vormistab notar kõik paberid oma vormidel peale põhikirja ning soovi korral saadab need ka ise registrisse.

Samasuguse avalduse saab esitada ka internetis https://ekanded.eer.ee, kus juhatuse liikmed ning asutajad identifitseerivad end ID-kaardiga ja annavad oma kinnitused elektroonilise allkirjaga.

Esimesel juhul tuleb esitada ka riigilõivu tasumist tõendav dokument, internetis saab riigilõivu tasuda otse ettevõtjaportaalis toimingu käigus. 

/Antud materjal on saadud Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse kodulehelt/

Meeldis? Jaga seda ka sõpradega!Share on FacebookShare on Google+Tweet about this on TwitterEmail this to someonePin on PinterestShare on Tumblr

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga