Tag Archive for HEAK abimaterjalid

6. Ettevõtlusvormi valimine

Sotsiaalhoolekande seaduse järgi võib täielikult või osaliselt riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse eelarvest rahastatavat lapsehoiuteenust osutada füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse asutus või valitsusasutuse hallatav asutus, kellel on lapsehoiuteenuse osutaja tegevuskohajärgse maavanema antud kehtiv tegevusluba. Kuigi seaduse järgi võib lapsehoiuteenust pakkuda ka omavalitsus, on kõige sagedasemad antud teenusepakkumise juriidilised vormid järgnevad: füüsilisest isikust ettevõtja osaühing mittetulundusühing Füüsilisest Isikust Ettevõtja… Read more →

5. Tegevusluba

Tegevusluba on nõutav riigi või kohaliku omavalitsuse rahastatava lapsehoiuteenuse osutamiseks. Soovi korral võib teenusepakkuja taotleda tegevusluba ka juhul, kui teenust ei rahastata riigi või kohaliku omavalitsuse poolt. Kui tegevusluba on olemas, peab teenuse osutaja (sõltumata teenuse rahastajast) pakkuma kõikidele klientidele teenust, mis vastab SHKS esitatud nõuetele. Tegevusluba taotletakse teenuse osutamise asukohajärgselt maavanemalt. Lapsehoidja tegevusluba annab õiguse pakkuda lapsehoiuteenust tegevusloal nimetatud… Read more →

4. Lapsehoiuteenuse rahastamine

Lapsehoiuteenuse eest tasub üldjuhul lapsevanem. Osad kohalikud omavalitsused toetavad lapsevanemaid lapsehoiuteenuse eest tasumisel. Näiteks makstakse lapsehoiutoetust või tehakse lapsevanemaga teenuse eest tasumist täpsustav leping. Lapsehoiuteenuse rahastamise korrad ja tingimused on kohalikes omavalitsustes erinevad. Riigi rahastatavale lapsehoiuteenusele on õigus raske või sügava puudega lapse seaduslikul esindajal kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, eeldusel et: lapse hooldusteenuste vajadus on kirjas lapse rehabilitatsiooniplaanis; lapse hooldamine… Read more →

3. Lapsehoidjale esitatavad nõuded

Seaduse järgi on lapsehoidja füüsiline isik, kes lapsehoiuteenuse osutamise kestel last isiklikult hooldab ja arendab ning tagab tema turvalisuse. Ta peab olema täieliku teovõimega, hea vaimse ja füüsilise tervisega. Lapsehoidjal peab olema lapsehoidjana tegutsemiseks kutseseaduse alusel välja antud lapsehoidja kutsetunnistus. Lapsehoidja kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav vanuse alampiir 18 eluaastat, omandatud vähemalt põhiharidus, kutsealane ettevalmistus kas tasemekoolituses või erialastel kursustel vähemalt… Read more →

2. Lapsehoiuteenusele esitatavad nõuded

Lapsehoiuteenus ja sellele esitatavad nõuded on reguleeritud alates 1. jaanuarist 2007 Sotsiaalhoolekande seaduses (edaspidi SHKS). Lapsehoiuteenused võib tinglikult liigitada kaheks- kauahoid ja lühihoid. Kui laps on hoius rohkem kui neli tundi, siis on tegemist kauahoiuga. Kaua- ja lühihoiu eristamine on oluline seoses teenuse korraldusliku poolega. Sotsiaalhoolekande seaduse järgi suurenevad lapsehoiuteenusele esitatavad nõuded, kui laps kasutab teenust rohkem kui neli tundi… Read more →

1. Lapsehoiu vormid

 Eesti seaduste järgi ei ole erinevaid lapsehoiuliike eristatud ning määratletakse vaid üks teenus – lapsehoid. Samal ajal aga on teada, et lapsehoiu teenust pakutakse erinevatel tingimustel ning erinevate nimede all. Siinkohal on äratoodud lühike ülevaade erinevatest kõige laiemalt levinud lapsehoiu vormidest. Hoid lapse kodus. Vanemad palkavad lapsehoidja oma koju lapse või laste eest hoolitsema. Lapse kodus võib hoida korraga kuni… Read more →